Image

Kust alustada kui sul on investeerimishuvi?

Investeerimisega alustamiseks on mitu võimalikku teekonda ning tegevuste järjekord võib erineda - siiski oleme siin postituses toonud välja peamised sammud, mis peaksid läbi mõtlema, et hakata tegutsema.

1. Rahaasjad korda!

See tähendab, et sa vaatad üle oma kulud ja tulud ja tead, mis on su igakuised sissetulekud ja kohustused. Oluline on, et sissetulekute osa oleks suurem kui kohustuste osakaal. Siin on märksõnaks säästmine - säästmine selleks, et üldse oleks, mida investeerida. Tee eelarve, kasuta pangas automaatset kulude ülevaatamise tööriista või vali muu endale sobib meetod, peaasi et saad ette selge pildi oma rahaasjadest.

Hea orientiir on panna kõrvale minimaalselt 20% oma sissetulekutest. Kui see käib täna sinu jaoks üle jõu, siis säästa alguses vähem, aga tegele aktiivselt oma sissetuleku suurendamisega. Ajapikku võta eesmärgiks säästmise osakaalu suurendada. Iga investor unistab kunagi 50% klubisse jõudmisest - nii suudad pool oma sissetulekust investeerida ja portfell hakkab juba väga kiiresti kasvama.

2. Vaata üle oma pensionisambad

Usu või mitte, sa juba oled investor! Eraisikule kõige võimsamad ligipääsetavad investeerimistööriistad ongi nii teine kui kolmas sammas. Kui oled alla 55 aasta vana, siis on mõistlik koguda madalate tasudega aktsiafondi (indeksfondi). Peaaegu igal fondihalduril on oma indeksfond olemas, pikaajaline investeerimisteadmine ütleb, et tootlus tuleb lõpuks siiski aktsiatest ning ei tasu ka liiga kõrgeid tasusid maksta.

Ka pensionisammas on mõistlik maksimaalselt täita, sest riik maksab sulle investeeritud rahalt tulumaksu (20%) tagasi. Kolmanda samba sissemaksed on tulumaksuvabad kuni 15% kalendriaasta brutotulust või 6000 EUR täitumiseni. Üle 6000 EUR ühes kalendriaastas ei tasu 3. sambasse lisada, sest edasi enam maksusoodustus ei rakendu. Võid lugeda edasi kolmdanda samba kohta näiteks Kristi blogist.


3. Sul peab olema meelerahufond

Meelerahufondi (ingl. k emergency fund) eesmärk on tagada, et saaksid hakkama ka siis kui homme sissetuleku kaotaksid või kui elus juhtub midagi, milleks on kiiremas korras suurem summa raha vaja. Meelerahufondi suurus sõltub paljudest teguritest, ideaalis jääb see 3-9 kuu kulude vahemikku.

Oluline on tagada, et see rahasumma oleks likviidne ja stabiilne, see pole mõeldud investeerimiseks. Meelerahufondi kogumist võid teostada järk-järgult ja selle kõrvalt juba ka investeerida, oluline on, et teeksid seda järjepidevalt ja regulaarselt. Ilma meelerahufondita väga palju riski võtta ei tohi, sest muidu võib tekkida olukord kui ootamatu rahamure puhul pead investeeringuid halval hetkel müüma hakkama.


4. Investeerimisportfelli kasvatamine

Investeerimisportfelli loomine on see, mis sulle mugava rahalise tuleviku kindlustab. Valikuid on mitmeid ja alustamiseks ei ole vaja palju raha - piisab ka pisikesest (eelistatult regulaarsest) summast, et alustada.

Lihtsad instrumendid algajale investorile, mis võimaldavad väikeste summadega alustamist, on börs (üksikaktsiad / võlakirjad või indeksfondid) ja ühisrahastus. Ühisrahastuses võimaldavad laenukontorid laenudesse mõne euro kaupa investeerida. Sealt tuleb sageli esimene kiire eduelamus - väja antud laenudelt laekub esimene intress sageli juba järgmine kuu.

Börsil alustamine on algajatele investoritele samuti lihtsaks ja soodsaks tehtud. Balti börsilt aktsiate ost / müük ning kontol hoidmine on väikeinvestoritele LHVs ja Swedbankis tasuta. Huvipakkuvat aktsiaid saab soetada ka ühekaupa ja selle käekäiku juba oma portfellis jälgida.

Maailma eri indeksfondidele annab väikeste summadega ligipääsu LHV panga toode nimega Kasvukonto. Kasvukonto võimaldab väga väikeste summadega toimetamist ja selle teenustasud jäävad väikeinvestori jaoks mõistlikeks.

Eesti investorite seas on väga populaarne kinnisvara. Kui see kõnetab ka sind, siis pead arvestama, et kinnisvarasse sisenemiseks on vaja juba suuremat summat või olemasolevat või päritud kinnisvaraobjekti, seega päris nullist alustajale ei pruugi see olla ligipääsetav.

5. Võta aega õppimiseks!

Kuigi ükski investor ei saavuta kunagi tunnet, et kõik on täiesti selge ning ta oskab valida perfektseid tehinguid, siis ilma eeltööd tegemata võib olla vaja maksta päris palju kooliraha.

Et ennast kiiremini arendada, loe kindlasti investeerimisteemalisi raamatuid, blogisid, kuula podcaste. Facebookis on mitmeid erinevaid gruppe, kus liigub infot ja näpunäiteid - hea on lugeda ja õppida teiste kogemusest ja ise mõne ämbri läbikolistamist vältida.


Meie raamatusoovitused algajatele:

Kristi Saare - Kuidas alustada investeerimisega

Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Tõnn Talpsepp - Rahaedu põhimõtted

Jaak Roosaare - Rikkaks saamise õpik

Taavi Pertman - Alustava investori käsiraamat

Facebooki grupid, mida jälgida:

Naisinvestorite klubi

Finantsvabadus

Kogumispäevik


Investeerimisteemalised podcastid:

Investeerimisraadio

Investeerimisklubi podcast

Kinnisvarajutud

Kogumispäeviku podcast

Äripäeva raadio

Raharaadio


Investeerimisblogid

Kristi Saare blogi - kristiinvesteerib.ee

Jaak Roosaare blogi - roosaare.com

Märten Kressi blogi - dividendinvestor.ee

Taavi Pertmani blogi - rahafoorum.ee

Investor Toomas - https://www.aripaev.ee/investor-toomas/

Peaaegu kõik Eesti investeerimisblogid jooksevad kokku siia leheküljele: https://rahajutud.ee/

Kindlasti leiad siit head ja huvitavat lugemist, kogemusi, teadmisi.

Ootame sind meiega arutlema Naisinvestorite klubi Facebooki gruppi.





Järgmine postitus Mis on õpigrupp?